DOKUMENDID — Tartu apell

Sellelt lehelt leiate eriplaneeringu kehtestamisega seotud dokumente, mis on ka avalikkusele kättesaadavad. Ajalist järgnevust uurides selgub, et riigi eriplaneeringu kehtestamine alates ettepaneku esitamisest kuni vastuvõtmiseni leidis aset imekspandavalt kiiresti: eelnõu esitati 23.03.2017 ja juba 19.04.2017 oli seadusemuudatus riigikogus vastu võetud, hoolimata kriitilistest arvamusavaldustest (vt allpool).

Ka on investorid üsna ultimatiivsel toonil teatanud kindlast nõudmisest tehase asukoha suhtes, ja seda ilma igasuguste eelnevate uuringuteta: "....on EST-FOR Invest OÜ seisukohal, et kui kuni 10 km kaugusel Suurest Emajõest ühtegi sobivat asukohta ei õnnestu Tartu- või Viljandi maakonnas leida, tuleb Eestisse tehase rajamise plaanidest ilmselt üldse loobuda". (Vt p 4, EstFor Investi seisukohad Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi eriplaneeringu algatamine puidurafineerimistehase rajamiseks“ eelnõule, 02.05.2017). Investorite nõudmine on jõudnud ka lepingusse (vt p 5, Riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise koostöökokkulepe):

"Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on leida puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Viljandi või Tartu maakonnas Emajõe vahetus läheduses ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks."

11.05.2017 algatas Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise puidurafineerimistehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks.

DOKUMENDID (allpool):

1. Justiitsministeeriumi planeerimis- ja ehitusõiguse töörühma juhi Sandra Mikli arvamus planeerimisseaduse muutmise (ehk eriplaneeringu kehtestamiseks tehtud seadusemuudatuse) seaduse eelnõule 411 SE, 03.04.2017

2. Justiitsministeeriumi planeerimis- ja ehitusõiguse töörühma juhi Sandra Mikli arvamus planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõule 411 SE koos rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärve ja sama osakonna nõuniku Anni Konsapi vastustega, 04.04.2017

3. Riigikontrolöri hinnang SE411 kohta 06.04.2017.

4. EstFor Investi seisukohad Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi eriplaneeringu algatamine puidurafineerimistehase rajamiseks“ eelnõule, 02.05.2017

5. Riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise koostöökokkulepe

6. Riigikogu liikmete arupärimise kaaskiri keskkonnaminister Siim Kiislerile

7. Riigikogu liikmete arupärimine nr 415 (05.02.2018) keskkonnaminister Siim Kiislerile

******

1. Väljavõte: Justiitsministeeriumi planeerimis- ja ehitusõiguse töörühma juhi Sandra Mikli arvamus planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõule 411 SE

Arvamus planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõule 411 SE
03.04.2107

Käesolevaga esitan arvamuse planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõule 411 SE (PlanS eelnõu). Arvamus lähtub planeerimis - ja ehitusõiguse kodifitseerimise raames tehtud otsustest ning selgitab selle pinnalt kõnesoleva eelnõu probleeme.

1. Eelnõuga ei saavutata seletuskirjas toodud eesmärki – puidutööstuse rajamise planeerimist Lõuna - Eestisse. Ei riigi ega kohaliku omavalitsuse eriplaneering ei võimalda puidutööstuse jaoks vajaliku ehitise planeerimist. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehit iste ringi saab küll Vabariigi V alitsus erandkorras laiendada, kuid ehitis peab olema riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas ehitatav ehitis ¹. Puidutööstus ei mahu ühegi eelnimetatud valdkonna alla ning tegu on ammendava loeteluga . Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ei sobi, kuna selle kasutamise alus on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kinnine loetelu.

2. Eelnõuga kavandatav muudatus lahendab üksikküsimust ega hinda muudatuse mõju teistele võimalikele suure riikliku huviga projektidele. Näiteks saab siis erasektor ka rahastada tuuleparkide rajamise kavandamist nii maismaal kui ka vees, Rail Balticu laadseid taristuproje kte, gaasitorusid jne. Seadustatakse käit umisviis, ku s arendaja valib endale sobivad maa - alad , rahastab vajaliku menetluse ning viib soovitud projekti ellu.

Eriplaneeringute eesmärk on aga just vastupidine – riik ja kohalik omavalitsus peaksid menetlema kõiki sobivaid lahendusvõimalusi (nt tuulepark vs kalasump vs looduspark ) ning ütlema, mida nähakse riigi või kohaliku omavalitsuse seisukohast suure huvina. Kui riik või kohalik omavalitsus ei võta suurtes planeerimisotsustes initsiatiivi, siis toimub kinnistupõhine lähenemine suure mõjuga objektidele.

3. Riigi ja kohaliku eriplaneeringul on suur mõju seni tehtud otsustele. Riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu jõustumisel kaotavad ajutiselt kehtivuse sama maa - ala kohta kehtestatud teised planeeringud². See tähendab ka teiste ettevõtjate tehtud plaanide peatamist. On väär riigi või kohaliku võimu sunniga teha üksikuid ettevõtlust puudutavaid otsuseid , mis ei ole suure riikliku huviga (nt vastupidine on üldhuvi teenus , sh elekter, gaas) .

4. Planeeringute rahastamine ei ole eraldiseisev avalik - õiguslik ülesanne, mida saaks huvitatud isikule üle anda. Rahastamine hõlmab kõiki asja menetlemiseks vajalikke toiminguid. Kõigi vajalike toimingute üleandmisel, ei ole riigipoolne menetlus enam vajalik, sest puudub sõltumatu ja usaldusväärne otsustaja. Olukord, kus otsusest huvitatud erasektori esindaja maksab talle sobiva otsuse eest, on käsitletav korruptsioonina.

Kui riik leiab, et läbi viidav menetlus on kallis ja sellest tekkiv hüve on kasulik piiratud ringile isikutele, siis on võimalik kehtestada riigilõiv. Riigilõiv peab vastama põhis eaduse § 113 tingimustele. Eelkõige peab seadusega ette nägema makstava tasu ülem - ja alammäära , lõivu suurus peab olema põhjendatud ja kaalutletud . Ebamäärase suurusega rahastamise kaasamisel on halvas olukorras ka arendaja, kellel ei ole võimalik ette näha tehtavate kulutuste suurust. Kui otsustaja peab igat tehtavat kulutust arendajale põhjendama, on ohus avalike huvide kaitse, sest kulude kokkuhoiu eesmärgil võidakse avalikkus jätta piisavalt kaasamata.

5. Kuidas leitakse objektiivselt sobiv koostööpartner, kellega sõlmida võlaõiguslik leping? Avalik sektor ei saa niisama talle pandud kohustusi erasektorile üle anda. Alati on kohustus valida parim (teenuse) pakkuja ning tagada võrdsed konkurentsitingimused. See tähendab, et eelnõus käsitletud rahastaja otsimisele rakendub riigihankemenetlus. Vastav küsimus on aga eelnõus jäetud täiesti käsitlemata.

6. Planeerimisseaduse (PlanS) muutmine ei ole vajalik, kuna soovitud eesmärk on saavutatav seadust muutmata.

a) Kasutada avaliku ja erasektori koostööks loodud legaalseid võimalusi. Erasektori initsiatiivil tehtavate projektide elluviimiseks on riigihangete seaduses ette nähtud avaliku ja erasektori koostöö sätted. Sätete alusel saab rahastada avaliku võimu poolt tehtavaid otsuseid.

b) Järgida tavapärast planeerimismenetlust. See tähendab, et seletuskirjas mainitud puidutööstuse rajamiseks tuleks kasutada tavapäraseid planeeringuliike – vajadusel üldplaneering ning detailplaneering.

c) Teha koostööd mitme kohaliku omavalitsusega samaaegselt. Õigusaktid ei välista samasisulise (detail)planeeringu algatamist mitmes kohalikus omavalitsuses korraga. Detailplaneeringute menetlemisega seonduvate kulutuste kandmine on PlanS - s reguleeritud.

Lugupidamisega

Sandra Mikli,

Planeerimis - ja ehitusõiguse töögrupi juht

*******

Arvamus planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõule 411 SE

Me ei nõustu esitatud arvamusega.

Esiteks ei ole eelnõu eesmärk puidurafineerimistehase rajamise planeerimine Lõuna - Eestisse vaid planeeringute rahastamise üleandmise reguleerimine. Teiseks , on riigi eriplaneeringu regulatsioon just sobiv planeeringuliik puidurafineerimistehase kavandamiseks. Siinjuures on oluline märkida, et riigi eriplaneeringu sobivus või mittesobivus mingi ehitise kavandamiseks ei ole antud eelnõu kontekstis relevantne.

Eelnõu eesmärgist

Eelnõu eesmärk on sätestada planeerimisseaduses ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute tellimise rahastamise üleandmise võimalus planeeringu elluviimisest huvitatud isikule (edaspidi: arendaja) . Vastav regulatsioon on vajalik ennekõike planeeringute koostamise läbipaistvuse tagamiseks. Eelnõuga öeldakse selgelt välja, et arendaja maksab enda huvides koostava planeeringu tellimise eest, kuid haldusorgan juhib planeeringulahenduse koostamist - teeb kõik vajalikud toimingud ja otsustab, milline planeeringulahendus menetluse lõpuks kehtestatakse .

Ka täna toimub praktikas planeeringute koostamine nii, et arendaja maksab planeeringu koostamise eest, isegi kui see planeerimisseaduses otseselt lubatud ei ole. Kuna täna tehakse seda ilma konkreetse seadusliku aluseta ja mitteavalikult, tekib veelgi enam oht haldusorgani sõltumatuse kahtluse alla seadmiseks. Täna, planeerimisseaduse regulatsioonita lepinguid sõlmides võib just asuda seisukohale, et arendaja ostab endale sobiva planeeringu. Tuues planeeringute tellimise rahastamine huvitatud isikute poolt üldpõhimõttena planeerimisseadusesse, anname senisest selgema signaali haldusorgani ja arendaja ülesannete jaotuse kohta.

Siinjuures tasub täiendavalt selgitada planeerimisseaduses kahe mõiste – planeeringu koostamine ja planeeringu koostamise tellimine – erinevust. Plane eringu koostamine tähendab, et haldusorgan koostab ise planeeringu – teeb seda oma sisemiste ressursside arvelt, kui haldusorganil on näiteks tööl planeerija pädevusega isik. Sellisel juhul arendaja planeeringu eest maksta ei saa, sest haldusorgani palgaku lude katmine eraarendaja poolt ei ole võimalik. Planeeringu koostamise tellimine tähendab planeeringu nö sisseostmist – selle hankimist turult. Planeeringu koostamise tellimisele rakendub vajadusel riigihangete seadus, millega tagatakse hangitava planeerija erapooletus. Planeeringu koostamise tellimise rahastamine on võimalik üle anda kolmepoolse lepinguga, millega sätestatakse, et haldusorgan on planeeringu ja mõjuhindamise tellijaks, kuid huvitatud isik tasub planeerijale planeeringu koostamise ja mõjuhindamise eest vastavalt hankemenetluses väljaselgitatud hinnale. Viimast olukorda kõnealune eelnõu reguleeribki.

Riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu objektidest

Planeerimisseadusest tulenevalt võimaldavad nii riigi eriplaneering kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering võimaldavad puidurafineerimistehase planeerimist.

Riigi eriplaneeringu kohta on PlanS § 27 lõikes 3 sätestatud, et VV põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering ka § 27 lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele. § 27 lõikes 1 on toodud järgmised tingimused:

Olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine; Olulise ruumilise mõjuga ehitis on defineeritud PlanS § 6 punktis 13 ning selleks on ehitis, mille st tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi;

Eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamine riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas.

Puidurafineerimistehase puhul on vaieldamatult täidetud kaks esimest tingimust - tegemist on kahtlemata olulise ruumilise mõjuga ehitisega PlanS § 6 punkti 13 tähenduses ning ehitise asukohavaliku kui ka toimimise vastu on suur riiklik huvi.

Viimase nõude osas ütleb planeerimisseadus selgelt, et mingi ehitise käsitlemiseks riigi eriplaneeringu objektina peab tegu olema eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamisega seaduses väljatoodud valdkondades. Oleme seisukohal, et planeerimisseaduses toodud täiendus „eelkõige“ ei käi üksnes maakonnaüleste huvide, vaid ka seaduses esitatud valdkondade kohta. Ka planeerimisseaduse seletuskiri ütleb, et riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või suure osa sotsiaal-majanduslik areng. Puidurafineerimistehas mõjutab vastavalt asukohale väga suurt osa riigi territooriumist (avalikud veekogud, maanteede ja raudteede toimine jms) ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast. Järelikult võib l ähtudes PlanS § 27 lõikest 3 VV otsustada, et riigi eriplaneering algatatakse ka mõnes muus valdkonnas , lisaks planeerimisseaduses esitatud valdkondadele .

Kui riigi eriplaneeringu menetlus ei sobi eraarendaja huvidest lähtuva ehitise planeerimiseks, jääb arusaamatuks, miks on planeerimisseaduse koostamisel peetud vajalikuks sätestada planeerimisseaduses, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teavitab riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimaluse st esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas (PlanS § 28 lg 4). Kui riigi eriplaneeringu regulatsiooni on planeerimisseaduse koostajate hinnangul võimalik rakendada üksnes otseselt riigi toimimiseks vajalike ehitiste kavandamiseks (nt raudteed, maanteed, kõrgepingeliinid vms), siis ei peaks planeerimisseaduses sisalduma ka konkureerivate taotluste esitamise võimalikkus, sest peale riigi enda ei saa ühelgi eraarendajal olla huvi samasisulise taotluse esitamiseks ehk samade ehitiste kavandamiseks. Selle sätte olemust ei ole selgitatud ka planeerimisseaduse seletuskirjas.

Puidurafineerimistehase kavandamine on võimalik ka läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse, kuid see ei ole otstarbekas.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ehitised on kindlaks määratud VV määruses „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“. Tegemist on suletud nimekirjaga – vaid nendele objektidele kehtib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus , mis on määruses välja toodud . Määruse punkti 9 järgi on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu objektiks ka tehas, kus toodetakse pulpi puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest. Järelikult on puidurafineerimistehase rajamine võimalik ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel.

Antud juhul ei ole see aga otstarbekas, kuna ehitise võimalikud asukohad ei jää vaid ühe omavalitsuse piiresse. Mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil KOV eriplaneeringu menetluse paralleelne läbiviimine ei täida eriplaneeringu eesmärki – asukohav aliku võrdlemine toimuks KOV siseselt, mitte mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Lisaks tähendaks see näiteks kolme erineva asukohavalikumenetluse läbiviimist, kusjuures ilmselt näiteks kahes omavalitsuses lõpetataks menetlus planeeringu koostamise keskel, kuna asukohavalik tehakse vaid ühe omavalitsuse territooriumil. See tekitaks palju segadust menetluses, avalikkuses, kaasatavates ja koostöötegijates ning oleks igasugust ressurssi raiskav protsess.

Kui puidurafineerimistehase kavandamine viia läbi näiteks läbi detailplaneeringu menetluse, oleks ehitisele sobivaima asukoha valimine veelgi vähem tagatud. Nimelt üldse mitte tagatud. Teoreetiliselt on võimalik algatada näiteks kolme erineva detailplaneeringu koostamine arendajale kuuluvatel kinnistutel erinevate kohalike omavalitsuste territooriumidel ning neid paralleelselt menetleda. Sellisel juhul ei tekiks avalikus menetluses erinevate asukohaalternatiivide kaalumist – arendaja saaks sobivas detailplaneeringu menetluse etapis ise otsustada, milline asukoht võiks tehase rajamiseks olla sobivaim ning mittesobivate detailplaneeringute menetluse lõpetada . Sama probleem kaasneb ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid kasutades – huvitatud isik võib viia menetluse lõpuni selles kohalikus omavalitsuses , kus see on sobivaim erahuvi seisukohalt. Seejuures ei võrreldaks asukohti omavahel ühes planeerimismenetluses võrdsetel alustel ning sama haldusorgani poolt. Järelikult ei taga ka detailplaneeringu koostamine niivõrd mastaapse ehitise kavandamisel laiaulatuslikku asukohtade võrdlust, mis lähtuks looduskeskkonna, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamisest ning avalikkuse ja puudutatud isikute huvidest ja vajadustest.

Me ei nõustu seisukohaga, et eelnõuga kavandatav lahendab vaid üksikküsimuse ning soodustab nö arendaja huvidest lähtuvaid planeeringulahendusi.

Esiteks, riigi eriplaneering ei ole mõeldud strateegilise planeeringuna. See on väga konkreetselt ühe ehitise rajamiseks mõeldud planeering, mistõttu ei ole asjakohane siinjuures rääkida alternatiivide valikust teemal tuulepark vs kalasump vs looduspark. Planeerimismenetluses tuleb leida kindlale ehitisele sobivaim asukoht ja taotlus esitatakse igakordselt just antud konkreetsele ehitisele. Võimalus on ka planeeringumenetluses jõuda järeldusele, et sobivaid asukohti ei eksisteeri ja ehitise rajamine ei ole võimalik.

Teiseks, riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik mõjuhindamine – nii keskkonnamõju strateegiline hindamine kui ka teiste asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine (PlanS § 4 lg 2). Mõjude hindamise kohustuse ning planeerimisseaduses detailselt lahti kirjutatud avatud menetluse abil tagatakse planeeringumenetluses teiste valdkondadega arvestamine planeeringulahenduse väljatöötamisel.

Kolmandaks, argument nagu tekiks eelnõuga uus olukord, kus eraarendaja saaks rahastada tuuleparkide kavandamist nii maismaal kui ka meres, gaasitorusid , Rail Balticut jne, on väär. Ilma vastavate säteteta planeerimisseaduses kehtib praktikas olukord, kus planeeringu koostamise eest maksab huvitatud isik – olgu selleks siis eraarendaja või mistahes haldusorgan. Näiteks Rail Baltic planeeringut koostavad m aavalitsused, kuid selle rahastaja on Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium huvitatud isikuna. Kõrgepingeliini planeeringud näiteks Harju, Lääne - ja Pärnumaal on rahastanud Elering AS kui huvitatud isik. Tuulepargi planeeringud maismaal on rahastanud eraarendajad, sh Vaivara vallas algatatud KOV eriplaneering Auvere tuulepargi rajamiseks. Eraarendaja huvides tehtavate detailplaneeringute rahastamismäär kohalikes omavalitsustes on ligikaudu 100%, isegi PlanS § 130 lõikes 2 sätestatud olukorras st juhul kui ka täna kehtivas seaduses ei ole planeeringu rahastamise kokkuleppe sõlmimiseks alust .

Eelnõuga ei tekitata uut olukorda vaid muudetakse tänane praktika läbipaistvamaks ja selgemaks . Eelnõu annab selge signaali ülesannete jaotuse osas, öeldes, et pla neeringu eest tasumine huvitatud isiku poolt on aktsepteeritav aga kõik vajalikud toimingud ja otsused planeeringulahenduse koostamiseks tuleb teha haldusorganil – olgu selleks siis kohalik omavalitsus või mõni riigiasutus. Sellise regulatsiooni juures ei ole võimalik rääkida arendaja kinni makstud planeeringust. Eelnõu annab näiteks riigi eriplaneeringu puhul selge signaali, et riik võtab sellise mastaabiga objektide puhul nagu seda on puidurafineerimistehas, ohjad enda kätte ja leiab sobivaima lahenduse sellise objekti rajamiseks, kaasates võimalikult suurt hulka avalikkust ning analüüsides tõepoolest erinevaid asukohti kogu riigi territooriumil. Sellega ongi tagatud, et ei tekiks kinnistupõhist lähenemist ja arendaja soovitud kinnistule suure ruumilise mõjuga ehitiste kavandamist.

3. Riigi ja kohaliku eriplaneeringul on suur mõju seni tehtud otsustele. Riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu jõustumisel kaotavad ajutiselt kehtivuse sama maa - ala kohta kehtestatud teised planeeringud ². See tähendab ka teiste ettevõtjate tehtud plaanide peatamist. On väär riigi või kohaliku võimu sunniga teha üksikuid ettevõtlust puudutavaid otsuseid , mis ei ole suure riikliku huviga (nt vastupidine on üldhuvi teenus , sh elekter, gaas) .

Me ei nõustu arvamusega, et riigi eriplaneeringu kehtestamine tähendab ilmtingimata teiste ettevõtjate või ka eraomanike kinnistutel toimuva tegevuse piiramist.

Riigi eriplaneeringu menetluse esimeses etapis – asukohavaliku koostamisel – tulebki leida sellisele objektile sobivaim asukoht, et oleks tagatud ka puudutatud isikute huvid ning selle kaalutlemine on planeeringu koostamise korraldaja – antud juhul Rahandusministeeriumi – olemuslik ülesanne. Asjaolu, et riigi eriplaneeringu kehtestamisel peatub teiste samale maa - alale kehtestatud planeeringute kehtivus, tähendab vajadust väga põhjalikult kaaluda teiste isikute huve ja õigusi, keda riigi eriplaneeringu kehtestamine riivata võib ning mõjutatud isikud planeeringu koostamisse kaasata . Riigi eriplaneeringu koos tamisel tulebki leida ehitise rajamiseks selline asukoht, mis teiste isikute huve ei riivaks. Seda kõike on võimalik teha riigi eriplaneeringu menetluses.

Me ei nõustu väitega, et rahastamise üleandmisega kaob planeerimismenetlusest sõltumatu ja usaldusväärne otsustaja. Rahastamise üleandmisega ei anta üle ühtki toimingut või otsuse tegemist, mis kuulub planeerimismenetluses haldusorgani pädevusse.

Esiteks nõustume, et planeeringute rahastamine ei ole eraldiseisev avalik - õiguslik ülesanne ja rahastamist ei olegi eelnõus nii käsitletud.

Teiseks lükkame ümber väite, et rahastamine hõlmab kõiki asja menetlemiseks vajalikke toiminguid. Ei hõlma. Eelnõus on selgelt välja öeldud, et mitte ühtegi toimingut või otsust ei anta planeeringu rahastajale üle. Planeeringu koostamisest huvitatud isikule on võimalik üle anda üksnes planeerimise tellimise rahastamine – so riigihangete seadust järgides leitava planeerimiskonsultandi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdile makstava tasu maksmine. Lepingu planeerija ja mõjuhindajaga sõlmib planeeringu koostamise korraldaja, so KOV või riigiasutus, ehk planeeringu tellijaks jääb alati KOV või riigiasutus.

Me ei nõustu seisukohaga, et eelnõus on käsitlemata võrdsete konkurentsitingimuste tagamine. Sobiv planeerija leitakse hankemenetluse kaudu, mille viib läbi haldusorgan – KOV või riigiasutus. Seda ei ole vaja eelnõus käsitleda, kuna selleks on olemas juba riigihangete seadus.

6. Planeerimisseaduse (PlanS) muutmine ei ole vajalik, kuna soovitud eesmärk on saavutatav seadust muutmata.

Me ei nõustu arvamusega, et soovitud eesmärk on saavutatav seadust muutmata. Eelnõu eesmärk ei ole puidurafineerimistehase planeerimise reguleerimine vaid planeeringute rahastamise reguleerimine.

Avaliku ja erasektori koostöö on võimalik selliste objektide kavandamiseks, mille huvitatud isikuks on otseselt riik. Näiteks võiks sellist võimalust kasutada Saaremaa silla ehitusel või miks ka mitte Tallinn - Tartu maantee väljaehitamiseks, kui riigil selleks vahendid puuduvad. Kui rääkida konkreetselt puidurafineerimistehase planeeringust, on ehitis eraarendaja huvides rajatav ehitis , mille rajamise ja toimimise vastu on vastavalt valdkondlike ministeeriumite esitatud seisukohtadele riiklik huvi . Riik võtab planeeringumenetluse juhtimisega juhtrolli, et objekt kavandataks laiema avalikkuse jaoks kõige sobivamasse asukohta – seda nii keskkonnaaspektidest lähtuvalt kui ka sotsiaal - majanduslikust keskkonnast lähtuvalt.

Nö tavapärase planeerimismenetluse järgimine ei taga allakirjutanu poolt punktis 2 rõhutatud vajadust vältida kinnistupõhist planeerimist ja vaadata nö suurt pilti, ei ole tagatud võimalikult laia avalikkuse kaasamine, planeeringu eest maksab ikkagi arendaja. Lisaks võib olukorras, kus ehitise võimalik asukoht jääb mitme kohaliku omava litsuse territooriumile tekkida vajadus paralleelsete planeeringute menetlemine mitmes kohalikus omavalitsuses, mis ei loo vajalikku selgust ja läbipaistvust avalikkusele.

Detailplaneeringutele sätestatud menetluse järgimine ei taga allakirjutanu poolt punktis 2 rõhutatud vajadust vältida kinnistupõhist planeerimist ja vaadata nö suurt pilti. Detailplaneeringu menetlusest lähtudes oleks tõepoolest tegu olukorraga, kus arendaja valib planeeringu alaks endale kuuluva kinnistu piirid. Sellisel juhul ei hinnata olulise ruumilise mõjuga ehitise mõju laiemalt.

Lugupidamisega
Sandra Mikli
Planeerimis - ja ehitusõiguse töögrupi juht

Anni Konsap
Tiit Oidjärv
Rahandusministeeriumi planeeringute osakond

******

3. Riigikontrolöri arvamus SE411-le

6.04.2017

Planeerimisseaduse muutmine

Austatud majanduskomisjoni esimees

Riigikogu menetluses on majanduskomisjoni algatatud planeerimisseaduse ning kesk konnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (411SE). Seaduse muutmise eesmärk on anda riigile või kohalikule omavalitsusele õigus leppida planeeringust huvitatud isikuga kokku, et planeeringu koostamise ja selle mõjude hindamise eest tasub isik, kelle huvides planeering koostatakse.

Riigikontroll on oma auditis „Detailplaneeringute koostamise korraldus valdades ja linnades“ (2009) juhtinud Riigikogu tähelepanu asjaolule, et vallad ja linnad olid detailplaneeringute koo stamise sisulise juhtimise valdavalt usaldanud planeeringust huvitatud isikule ning praktika näitas, et oli arendajad, kes kasutasid seda olukorda ära. Avalikud ja erahuvid peaks olema tasakaalus, nende tasakaalustamine peaks olema läbipaistev ja erapoolet u ning huvitatud isikul ei tohiks olla ka näiliselt võimalik kallutada planeeringu koostamist rahastamise kaudu oma huvides. Samas on ka planeeringu koostamisest huvitatud isiku huvides kõigiti vältida seda, et ta võiks alusetult sattuda olukorda, kus keegi võiks heita temaga seotud planeeringu ja mõjude hinnangu erapooletusele kahtluse varju.

Seaduseelnõu seletuskirjast selgub ka eelnõu koostamise ajend. Nimelt esitati jaanuaris 2017 Rahandusministeeriumile taotlus algatada riigi eriplaneering puidurafineerimistehase kavandamiseks, kuid riigieelarves ei olnud raha sellise planeeringu koostamiseks. Suure tööstusettevõtte rajamine on Eesti majanduse arengut silmas pidades kindlasti positiivne areng. Soovitan Teil aga kaaluda ka võimalikke probleeme, mida planeerimisseaduse üksikjuhtumipõhine muutmine võib tulevikus kaasa tuua riigile ja kohalikele omavalitsustele erinevate planeeringute koostajatena. Rõhutan ka vajadust vältida olukordi, kus planeeringu koostamisest huvitatud isikutele võiks keegi põhjustada mainekahju sellega, et esitab rahastamisseosele viidates põhjendamatuid ja alusetuid etteheiteid mõjutamise kohta. Leian, et oleks mõistlik erinevate riskide maandamiseks ja nii avalike kui ka erahuvide tasakaalustatud kaitseks näha riigieelarves ette raha planeeringute jaoks, mille koostamist riik korraldama peab.

Lugupidamisega
Alar Karis
Riigikontrolör

1PlanS § 27. Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumil ise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätme majanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis

(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, m ille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 k ilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesol eva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.

(3) Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata mu u ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.(3) Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata mu u ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2 § 53. Riigi eriplaneeringu kehtestamine

(2) Riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

§ 122. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine

(2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisega peatub kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud planeeringualal varem kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering või nende osa. Peatunud kehtivusega planeeringutega hõlmatud alal asendab kohaliku omavalitsuse eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringuid.

*********

4. EstFor Investi seisukohad Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi eriplaneeringu algatamine puidurafineerimistehase rajamiseks“ eelnõule, 02.05.2017

Hr Mihhail Korb
Riigihalduse minister
Rahandusministeerium
mihhail.korb@fin.ee
info@rahandusministeerium.ee

2. mai 2017

Seisukohad Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi eriplaneeringu algatamine puidurafineerimistehase rajamiseks“ eelnõule

Austatud minister!

Täname Rahandusministeeriumit puidurafineerimistehase rajamiseks riigi eriplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ettevalmistamise eest. Oleme tutvunud asutustevahelisele kooskõlastusringile esitatud eelnõuga ning soovime esitada omapoolsed kommentaarid ja märkused. EST-FOR Invest OÜ palus 30. jaanuaril 2017 esitatud taotlusega kõnealuse riigi eriplaneeringu algatamist planeeringualal, mis hõlmab Tartu- ja Viljandimaa Suure Emajõe-lähedast piirkonda (edaspidi: EST-FORi taotlus). Seetõttu toetame riigi eriplaneeringu algatamist vastavalt EST-FORi taotlusele ainult Tartu- ja Viljandi maakonnas Suure Emajõe-lähedases piirkonnas maksimaalselt kuni 10 km kaugusel (soovitavalt kuni 5 km kaugusel) Suurest Emajõest. EST-FOR Invest OÜ on oma uuringutele tuginevalt ning vastavalt ettevalmistatud äriplaanile valmis puidurafineerimistehast Eestisse rajama käesolevas lõigus ja EST-FORi taotluses kirjeldatud asukohta enesestmõistetavalt sel juhul, kui planeeringuprotsessi ja keskkonnamõjude hindamise tulemused seda võimaldavad. Planeeringuala laiendamine Pärnu, Jõgeva ja Põlva maakonda ei ole vajalik ega põhjendatud. Palume selles osas (planeeritav ala) eelnõu muuta ning piirduda EST-FORi taotluses määratletud alaga Viljandi ja Tartu maakondades. Selgituseks märgime, et PlanS § 27 lg 2 järgi võib riigi eriplaneeringut koostada riigi territooriumi või selle osa kohta. Nõustume eelnõu seletuskirja punktis 2.4 toodud üldistatud seisukohaga, et planeeringuala määratlemisel tuleb silmas pidada eesmärki vältida ebavajalikke menetlustoiminguid ilmselgelt sobimatutes asukohtades, segadust avalikkuse jaoks ning ebamõistlikke kulutusi. Sellised kaalutlused on kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lõikega 2, mille kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Selleks, et menetlus oleks eesmärgipärane ja efektiivne, ei ole mõistlik korraldada planeerimismenetlust aladel, millele reaalselt uue tehase rajamine ei ole perspektiivne. Seetõttu peame põhjendatuks jätta planeeringualast välja alad, mille puhul nendelt aladelt sobiva ehituskrundi leidmise edulootus on olematu sõltumata sellest, kas planeerimisprotsessi ja keskkonnamõjude hindamise tulemused sellist ehitamist lubaksid või mitte. Palume planeeringualasse mitte võtta Pärnu, Jõgeva ja Põlva maakonda. Eelnõu seletuskirjast on arusaadav, miks on planeeringualasse hõlmatud Tartu ja Viljandi maakonnad. Nendes maakondades ja ühtlasi Suure Emajõe läheduses (kuni 10 km) asuvad eeldatavad asukohad suudavad potentsiaalselt üheaegselt täita kõiki tehase rajamiseks ja toimimiseks vajalikke peamiseid tingimusi (maatükk suurusega ca 100 hektarit, piisava vooluhulgaga mageveeressursi lähedus ning sellise kaugusega seotud vajalike servituutide saamise mõistlik tõenäosus, paiknemine piisavalt lähedal toorainele, lähim võimalik raudteeühendus Põhja-Läti suunal, asjakohane maanteevõrgustik). Arvestades kogumis erinevaid tehase rajamise eeltingimusi ja nende olulisust projekti õnnestumisele, on EST-FOR Invest OÜ seisukohal, et kui kuni 10 km kaugusel Suurest Emajõest ühtegi sobivat asukohta ei õnnestu Tartu- või Viljandi maakonnas leida, tuleb Eestisse tehase rajamise plaanidest ilmselt üldse loobuda. Suurema planeeringuala määramise ja eriti Pärnu, Jõgeva ja Põlva maakondade lisamise vajalikkust ei nähtu ka eelnõu seletuskirjast. Pärnu maakonna hõlmamist on seletuskirjas selgitatud mageveeressursi olemasoluga, kuid käsitletud pole seda, et piirkonna miinuseks on kaugus toorainest. Tooraine transpordi kulu mõjutab oluliselt projekti teostatavust ning konkurentsivõimet. Näiteks Centari uuringus „Puidurafineerimistehase sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs“ (2017) tuuakse välja, et puidukiu tootmisel on otstarbekas paikneda võimalikult tooraine lähedal – ühe tonni puidukiu tootmiseks kulub ca 4 - 5 tonni puitu. Seega on mõistlikum pikema maa taha transportida valmistoodangut, mitte toorainet. Kuna mereäärset punkti ümbritsev maismaaline areaal on kaks korda väiksem, on loogiline, et selline asukoht pikendab kohaliku ressursi veokaugusi ning ka tühivedude osakaal on sellise asukoha puhul oluliselt suurem. Lisaks eelöeldule tuleb tõdeda, et tehase potentsiaalne asukoht Pärnu jõe piirkonnas vähendaks oluliselt tehase logistilist ja transpordialast konkurentsivõimekust võrreldes Põhjamaade analoogsete tehastega. Samuti puudub Pärnu maakonnal otsene raudteeühendus Lätiga. Isegi Rail Balticu valmimise järgselt tekiks ühendus Riiaga, mitte aga Põhja-Lätiga. Seega vähenevad oluliselt võimalused toorme transpordiga kaasnevate kulude ja mõjude mõistlikuks kujundamiseks. Liiga suured veokaugused seavad kahtluse alla projekti majandusliku teostatavuse ning ei toeta transpordiga seotud kliimaeesmärke. Põlva- ja Jõgevamaa kaasamist planeeringualasse seletuskirjas ei põhjendata. Juba olemasoleva informatsiooni alusel saab hinnata, et nende maakondade territooriumite asukohad ei ole tehasele perspektiivsed, kuna nendel aladel ei ole võimalik eelnimetatud tehase rajamiseks tarvilikke tingimusi nende kogumise täita. Põlva- ja Jõgevamaa kaasamine planeeringualasse ei ole vajalik ka võrguühenduste jaoks, kuna Tartu ja Viljandi maakonnas on piisavad elektri põhivõrgu ühendused olemas. Samuti on Tartu- ja Viljandimaal tihe põhi- ja kõrvalmaanteede võrk, mistõttu ei ole ette näha ka täiendava teekoridori kavandamise vajadust Põlva- ja/või Jõgevamaal. Eeltoodud kaalutlustel ei ole planeeringuala laiendamine Pärnu-, Jõgeva- ja Põlvamaale eesmärgipärane ega põhjendatud. Juba praeguses faasis on selge, et arendaja jaoks ei ole tehase nendesse maakondadesse rajamine realistlik. Puudub mõte asuda otsima asukohta aladelt, millele tehast ei rajata. Selline tegevus oleks avalikkust eksitav. Ressursside kulutamine sellisele tegevusele pole efektiivne ega eesmärgipärane, olles selliselt vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega. Ühtlasi märgime, et õigusaktid ei sätesta planeeringuala määramisel nõuet arvestada maakonnapiiridega. Peame põhjendatuks planeeringuala piiritleda Tartu ja Viljandi maakonna Suure Emajõe lähipiirkonnaga (maksimaalselt 10 km mõlemast jõekaldast), et keskenduda asukohavalikul piirkonnale, kuhu tehase rajamine on tõenäoliselt reaalselt võimalik ja seetõttu eesmärgipäraselt avalikult kaalutletav. Eeltoodu alusel ja lähtudes EST-FORi taotlusest palume Rahandusministeeriumil esitada korralduse „Riigi eriplaneeringu algatamine puidurafineerimistehase rajamiseks“ eelnõu Vabariigi Valitsusele selliselt, et planeeritavaks alaks on Tartu ja Viljandi maakonna Suure Emajõe-lähedased alad kaugusega kuni 10 km Suurest Emajõest.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Margus Kohava
juhatuse liige

******

5. Riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise koostöökokkulepe

Rahandusministeerium (edaspidi korraldaja), keda esindab riigihalduse minister Jaak Aab, ja OÜ EST-FOR Invest (edaspidi huvitatud isik), keda esindavad juhatuse liikmed Margus Kohava ja Aadu Polli, edaspidi koosnimetatult partnerid või pooled, tegutsevad ühiselt käesoleva kokkuleppe eesmärgi saavutamise nimel ja sõlmivad kokkuleppe riigi eriplaneeringu koostamise tellimiseks puidurafineerimistehase püstitamiseks ning mõjude hindamise läbiviimiseks Tartu ja Viljandi maakonnas (edaspidi kokkulepe).

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on leida puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Viljandi või Tartu maakonnas Emajõe vahetus läheduses ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.

Käesolev kokkuleppe on partnerite hea tahte väljendus ja kinnitus, et võetud eesmärgi saavutamiseks tehakse omavahel heas usus koostööd.

1. Kokkuleppe ese

1.1 Kokkuleppe esemeks on puidurafineerimistehase püstitamiseks riigi eriplaneeringu koostamise ja sellega seotud planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise (edaspidi koos planeering) ning planeeringu koostamiseks vajalike uuringute eest huvitatud isiku poolt korraldaja asemel korraldaja poolt läbiviidud hankemenetluse tulemusel parima pakkujaga (edaspidi töövõtja) sõlmitava hankelepingu alusel töövõtjale tasumine, samuti planeeringu koostamise läbi viimine korraldaja poolt ning huvitatud isiku kaasamine.

1.2 Töövõtja poolt hankelepingu alusel tehtavad tööd (edaspidi tööd) loetakse tehtuks vastavuses kokkuleppega siis, kui tööd vastavad kehtivale õigusele ja hankelepingust tulenevatele nõuetele.

1.3 Hankelepingus sätestamata tingimuste osas peab töö vastama tavaliselt sarnasele tööle esitatavatele nõuetele ja olema piisav hankelepinguga eeldatud eesmärgi saavutamiseks ning olema asjaolusid arvestades mõistliku, kuid mitte väiksema kui keskmise kvaliteediga.

2. Partnerite kokkulepped põhitegevuste osas

2.1 Korraldaja ülesandeks on planeeringu koostamise korraldamine lähtuvalt planeerimisseaduses sätestatust, sealhulgas:

2.1.1 planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamiskavatsuse eelnõude koostamine;

2.1.2 planeeringu koostamise ja selleks vajalike uuringute tellimiseks hangete läbiviimine, sh hankedokumentatsiooni koostamine.

2.2 Huvitatud isik tasub käesoleva kokkuleppe punktis 2.1.2 nimetatud planeeringu koostamise ja selleks vajalike uuringute eest vastavalt korraldaja, töövõtja ja huvitatud isiku vahel sõlmitavas hankelepingus märgitud hinnale (edaspidi tasu). Tasu suurus peab vastama hankemenetluses tehtud pakkumusele. Tasule lisandub käibemaks. Tasule ei lisandu mis tahes muid makseid. Tasu ei sõltu töö tegemiseks vajalike materjalide või muude asjade, tööjõu või teenuste kallinemisest või mis tahes kulutuste suurenemisest hankelepingu täitmise ajal. Töö mahu ja sellest tuleneva tasu suurenemise on partnerid kohustatud eelnevalt kirjalikult kokku leppima. Huvitatud isik kannab hankelepingu poolena ainuisikuliselt vastutust töövõtjale tasu maksmise eest hankelepingus sätestatud viisil ja ulatuses.

2.3 Kui töö ei vasta hankelepingust tulenevatele nõuetele ning korraldaja alandab tasu kulutuste võrra, mida korraldaja ja/või huvitatud isik kannab tööde hankelepingu sisuga vastavusse viimiseks, kohustub huvitatud isik tasuma töövõtjale ainult alandatud tasu. Tasu alandamise ettepaneku võib korraldajale esitada huvitatud isik. Tasu võib alandada sõltumata sellest, kas see on juba tasutud või mitte.

2.4 Korraldaja teeb oma parimad jõupingutused selleks, et hankemenetlus viiakse läbi ja hankeleping sõlmitakse võimalikult kiiresti. Korraldaja tagab, et hankelepingus määratakse kindlaks planeeringu koostamise ajakava lähtuvalt õigusaktides sätestatud lühimatest võimalikest tähtaegadest, pidades silmas kujunenud praktikat.

2.5 Kui kõik hankemenetluses esitatud pakkumused ületavad enne hankemenetlust korraldaja ja huvitatud isiku kokku lepitud hanke eeldatavat maksumust, kohustub korraldaja enne riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel kõigi pakkumuste tagasi lükkamise otsuse tegemist konsulteerima huvitatud isikuga ning välja selgitama, kas huvitatud isik on nõus lepingu eeldatavat maksumust ületava pakkumuse korral hankemenetluse edasise jätkamise ning hankelepingu sõlmimisega parimaks tunnistatud pakkujaga. Huvitatud isiku mitte nõustumise korral kohustub korraldaja kõik pakkumused tagasi lükkama ja võimalikult kiiresti viima läbi uue hankemenetluse, kui huvitatud isik ei avalda soovi planeeringu koostamist katkestada.

2.6 Huvitatud isik kohustub planeeringu koostamisele ja uuringute nõuetekohasele teostamisele igati kaasa aitama, sealhulgas andma korraldajale ja töövõtjale infot kavandatava tegevuse iseloomu ja kasutatava tehnoloogia osas.

2.7 Korraldaja tagab, et hankelepingus oleks sätestatud, et töövõtja esitab tööde vaheetapid ja tööd huvitatud isikule seisukoha esitamiseks ning korraldajale vastuvõtmiseks samal ajal, kusjuures korraldaja vaatab läbi ja/või kuulab enne tööde vaheetappide ja töö vastuvõtmise otsustamist ära huvitatud isiku seisukohad ja ettepanekud ning kui korraldaja leiab, et huvitatud isiku seisukohad ja ettepanekud on põhjendatud ning kooskõlas kehtivate õigusaktide ja hea tavaga, esitab need töövõtjale täitmiseks. Korraldaja teavitab huvitatud isikut kõigist korraldaja poolt töövõtjale töö kohta antavatest juhistest ja ettepanekutest hiljemalt samaaegselt nende töövõtjale esitamisega.

2.8 Huvitatud isik kohustub esitama korraldajale tööde vaheetappide ja tööde kohta seisukoha seitsme (7) kalendripäeva jooksul tööde või selle vaheetappide arvamuse avaldamiseks saamisest.

2.9 Huvitatud isikul on arvestades kokkuleppe punktis 2.10 sätestatud põhimõtteid õigus esitada korraldajale ettepanekuid ja töövõtjale informatsiooni tööde teostamiseks ning õigus tutvuda kõikide tööde materjalidega ja saada teavet tööde teostamise kohta, sealhulgas tutvuda tööde tööversioonidega.

2.10 Huvitatud isik kohustub mitte esitama otse töövõtjale planeeringu koostamise osas nõudmisi ega andma siduvaid juhiseid ning mitte esitama korraldajale planeeringu koostamise osas nõudmisi või ettepanekuid, mis on vastuolus hankelepingu, kehtivate õigusaktide või hea tavaga.

2.11 Partnerid on kokku leppinud, et korraldaja moodustab kokkuleppe kehtivuse ajaks planeerimisprotsessi koordineeriva töörühma, milles osalevad mõlema partneri vastava ala spetsialistid ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala esindajad ning pärast hankelepingu sõlmimist töövõtja esindaja. Töörühma ülesandeks on muuhulgas:

2.11.1 hankemenetluse ettevalmistamise etapis leppida kokku orienteeruv planeeringu koostamise ajakava lähtudes punktis 2.5 sätestatud põhimõtetest ning anda sisendit hankelepingu ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamiseks;

2.11.2 planeeringu koostamise käigus osaleda seisukohtade kujundamises töövõtja poolt läbi viidud töö osas;

2.11.3 planeeringu koostamise käigus osaleda seisukohtade kujundamises planeeringulahenduse ning selle kohta esitatud seisukohtade osas.

2.12 Planeeringu protsessi avalikku kommunikatsiooni juhib korraldaja. Korraldaja osaleb huvitatud isiku poolses üldsuse teavitustegevuses puidurafineerimistehase kavandamisel niivõrd kui see puudutab planeeringuga seotud küsimusi. Huvitatud isik on kohustatud teavitama korraldajat sellisest enda poolt läbi viidavast puidurafineerimistehase kavandamisega seotud üldsusele suunatud teavitustegevusest, mis omab puutumust planeeringu ja mõjude hindamise protsessiga.

3. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud

3.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

3.2 Kokkuleppega seotud teated edastatakse teisele poolele kokkuleppes märgitud kõikidel kontaktandmetel. Kontaktandmete ja –isikute muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt viie tööpäeva jooksul.

3.3 E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui teade on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt kokkuleppes näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.

3.4 Käesoleva kokkuleppe elluviimiseks määravad partnerid oma kontaktisikuteks:

3.4.1 Korraldaja poolt

 Tiit Oidjärv, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnajuhataja (mobiil +372 522 9007; e-post tiit.oidjärv@fin.ee);

 Joel Jesse, Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja (mobiil +372 505 8978, e-post joel.jesse@harju.maavalitsus.ee);

3.4.2 Huvitatud isiku poolt

 Aadu Polli, OÜ EST-FOR Invest juhatuse liige (mobiil +372 510 0077, e-post aadu.polli@estfor.ee);

 Margus Kohava, OÜ EST-FOR Invest juhatuse liige (mobiil +372 503 6370, e-post margus.kohava@estfor.ee).

3.4.3 Kontaktandmete muutumisel esitavad Partnerid teineteisele vastavasisulise teatise. Teatis loetakse Kokkuleppega lahutamatult seotud osaks.

3.5 Partnerid nimetavad igakordselt isikud, kes nende nimel osalevad planeeringu koostamise raames korraldatavatel avalikustamisüritustel, töökoosolekutel ja muudel nõupidamistel.

4. Poolte vastutus ja kinnitused

4.1 Huvitatud isik on teadlik, et:

4.1.1 kokkuleppe sõlmimine ei tekita õiguspärast ootust planeeringu sisu osas ega õiguspärast ootust, et planeering võetakse vastu või kehtestatakse sõltumata planeeringu menetlemise ajast ja kulutustest;

4.1.2 enne planeeringu vastuvõtmist võib olla vajalik täiendavate kokkulepete sõlmimine avalikult kasutatava taristu välja- ja/või ümberehitamiseks, kuid nimetatud lepingud ei ole käesoleva kokkuleppe ega punkti 3.1.2 alusel sõlmitava hankelepingu esemeks;

4.1.3 korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja kui huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna, võib riigi eriplaneeringu koostamise algataja vastavalt planeerimisseaduse § 29 lõike 1 punktile 3 riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada;

4.1.4 korraldaja võib planeeringu koostamise lõpetada ka muudel planeerimisseaduses sätestatud mõjuvatel põhjustel.

4.2 Kokkuleppes võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad partnerid kokkuleppes ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses.

4.3 Seadustest tulenevatel põhjustel planeeringu menetlemise peatamisest või lõpetamisest tulenevad võimalikud kahjud ning huvitatud isiku tehtud kulutused ei kuulu korraldaja poolt hüvitamisele.

4.4 Korraldaja lähtub nii tööde teostamise ajal kui ka pärast kokkuleppe täitmisega seotud teabe käsitlemisel (seal hulgas teabe asutusesiseseks tunnistamisel) avaliku teabe seaduses sätestatust. Korraldaja kohustub hoidma konfidentsiaalsena talle huvitatud isiku poolt teatavaks tehtud informatsiooni, mis avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks, eeskätt huvitatud isiku poolt talle ärisaladusena edastatud teabe.

5. Kokkuleppe muutmine, ülesütlemine ja vaidluste lahendamine

5.1 Kokkulepet võib täiendada ja muuta vaid kirjalikus vormis, mõlema partneri kokkuleppel – kusjuures vastav kokkuleppe muutmise kokkulepe on kokkuleppe lahutamatu lisa. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on kokkuleppe muudatus tühine.

5.2 Partnerite kirjalikul nõusolekul võib kokkuleppe lõpetada ennetähtaegselt.

5.3 Huvitatud isik võib kokkuleppe üles öelda, teatades sellest korraldajale neliteist (14) kalendripäeva ette, kui huvitatud isik loobub puidurafineerimistehase rajamisest või on ilmselge, et puidurafineerimistehast ei ole võimalik planeeringuga kaetud alal rajada, tingimusel, et huvitatud isik tasub töövõtjale hankelepingu lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja poolt nõuetekohaselt teostatud ja korraldajale üle antud tööde osa eest, sh hankelepingute ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad põhjendatud ja tõendatud kulud.

5.4 Huvitatud isik võib kokkuleppe üles öelda ilma etteteatamistähtajata juhul, kui korraldaja on hankelepingu üles öelnud.

5.5 Korraldajal on õigus kokkulepe erakorraliselt üles öelda planeerimisseaduses sätestatud mõjuval põhjusel, mis välistavad planeeringu koostamise jätkamise, teatades teisele poolele sellest neliteist (14) kalendripäeva ette. Sel juhul tasub huvitatud isik töövõtjale hankelepingu lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja poolt nõuetekohaselt teostatud ja korraldajale üleantud tööde osa eest, sh hankelepingute ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad põhjendatud ja tõendatud kulud.

5.6 Kokkuleppe ülesütlemisel huvitatud isiku või korraldaja poolt ei hüvita korraldaja huvitatud isikule viimase poolt hankelepingualusel tasutud makseid ega võta üle hankelepingust tulenevaid maksja kohustusi, välja arvatud kui seadusest ei tulene teisiti.

5.7 Kokkuleppe täitmise, muutmise, täiendamise ja lõpetamisega seotud lahkarvamused partnerite vahel lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

6. Lõppsätted

6.1 Kokkulepe jõustub hetkest, mil see on allkirjastatud mõlema partneri poolt, ning kehtib kokkuleppe esemeks oleva planeeringu jõustumiseni ja/või kuni huvitatud isiku võlaõiguslike kohustuste täitmiseni nii planeeringu koostamist ja planeerimisseaduse § 4 lg 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamist läbi viiva töövõtja ees kui töövõtjate ees, kes viivad läbi planeeringu koostamiseks vajalikke, huvitatud isikuga eelnevalt kooskõlastatud uuringuid.

7. Partnerite allkirjad:

…………………………………………..

Jaak Aab Rahandusministeerium (reg. kood 70000272) Endla 13, Tallinn 10122 e-post info@rahandusministeerium.ee üldtelefon +372 611 3558

…………………………………………..

Aadu Polli OÜ EST-FOR Invest (reg. kood 14125343) Lõõtsa tn 6, Tallinn 11415 e-post info@estfor.ee telefon +372 510 0077

…………………………………………..

Margus Kohava OÜ EST-FOR Invest (reg. kood 14125343) Lõõtsa tn 6, Tallinn 11415 e-post info@estfor.ee telefon +372 503 6370

6. Riigikogu liikmete arupärimise kaaskiri keskkonnaminister Siim Kiislerile

Hr Heiki Loot
5.02.2018 nr 2-2/13-415
Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan Riigikogu liikmete Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Jüri Adamsi, Monika Haukanõmme, Artur Talviku, Krista Aru ja Andres Herkeli esitatud arupärimise keskkonnaminister Siim Kiislerile. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DVK kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor
Lisa: arupärimine kahel lehel

7. Riigikogu liikmete arupärimine keskkonnaminister Siim Kiislerile

Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Arupärimine 05 .02.2018 nr 415

ARUPÄRIMINE
Seoses Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusega. 31. jaanuaril tuli saates Pealtäagija avalikuks asjaolu, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), mis on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, ja tselluloositehase arendaja Est-For Invest on ühiselt ettevalmistanud allkirjastamiseks kavatsuste protokolli, mis garanteerib vabrikule poole kogu RMK paberipuidust 15 aasta jooksul, kusjuures puidu hind on maäratlemata.

Samuti selgus, et uue tehase peainvestor Mati Polli (kes tegutses endise RMK nõukogu esimehena ametiisikuna) valmistas endisel töökohal ette äri oma parirnale sõbrale Margus Kohavale ja oma pojale Aadu Pollile. Est-For Invest loodi kolm kuud enne seda, kui Mati Polli lahkus RMK nõukogu esimehe kohalt.

Tartu lähistele plaanitava tselluloositehase loomiseks pole senini läbi viidud seadusekohast keskkonnamõjude hindamist ega ka detail- või eriplaneeringut, samuti puuduvad sel ettevotmisel vee erikasutusluba, keskkonna kompleksluba ja vajalikud ehitusload.

Tulenevalt nimetatud asjaoludest ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139-st esitame Keskkonnaministeeriumi haldusala valitsemise kohta järgmised kusimused:
1. Milline on ministeeriumi seisukoht RMK ja Est-For Investi kavatsuste protokolli osas? Miks sõlmitakse selline juriidiline kokkulepe veel enne, kui pole selgunud, kas keskkonnamõjude või planeeringu tõttu selline ettevõtmine üldse voimalikuks osutub?

2. Kas ministeenium on kontrollinud, kas Mati Polli ei teinud otsuseid ja ei jaganud ametiülesandeid RMK juhatusele olles ise võimalikus huvide konfliktis, kuritarvitades sellega oma ametiseisundit ja —pädevust? Kas selle ametiisiku tegevuses on toimingupiirangu rikkumise, mõjuvõimuga kauplemise või mõne muu võimaliku avaliku usalduse kuritarvitamise kuriteo tunnused?

3. Kas RMK ja Est-For Investi vahel sõlmitav kavatsuste protokoll on Euroopa Liidu riigiabi reeglitega kooskilas? Nende nõuete kohaselt ei tohiks sellel kokkuleppel olla valikulist iseloomu ja see ei tohiks anda eeliseid ühele turul tegutsejale. Seega mitte ainult hind, vaid ka tarnekogused ja tarnekindlus on need väärtused, mille jaoks parim pakkumine peaks selguma üksnes kõigile turuosalistele avatud ja läbipaistval enampakkumise konkursil.
Kuidas saab sellises olukorras RMK võtta konkreetseid kohustusi just Est-For Invest’i suhtes?

4. Millisel määral mõjutab selline tarnekokkulepe turgu? Kuidas tagada selle juures mõistlikud raiemahud ja vastavus säästva arengu strateegiaga?

5. Kuidas on kavatsuste protokollis kajastatud RMK poolsed kohustused juhul, kui Est-For Invest ei saavuta RMK-ga kavatsuste protokolli järgset tarnelepingut? Kuidas on maandatud riskid, et viimane ei saaks sellisel juhul esitada RMK-le hilisemaid võimalikke kahjunõudeid?

6. RMK juhatuse esirnees Aigar Kallas ütles 1. veebruaril 2018 toimunud pressikonverentsil, et ta oleks teavitanud avalikkust ja teisi turuosalisi sellest kokkuleppest alles pärast selle sõlmimist. Kas peale mõistlikuks. et riigitulundusasutuses saab teha vaid üks inirnene hinnanguliselt 300- 450 miljoni euro väärtuses üksikotsuseid? Milliseid samme on astutud RMK tegevuse korrastamiseks ja läbipaistvaks rnuutmiseks? Kas ja kes peaks antud olukonas vastutuse vôtma?

Lugupidamisega
(allkirjad)
Külliki Kübarsepp, Andres Ammas, Jüri Adams, Monika Haukanõmm, Artur Talvik, Krista Aru ja Andres Herkel